Iisaku põhikool

2024 / võistlustöö

Autorid: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Mark Aleksander Fischer, Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan

1.1. mahuline liigendus
Koolihoone maht on liigendatud neljaks väiksemaks mahuks, et visuaalselt vähendada kompelsi suurust ning sobituda Iisaku miljöösse. Kõige suurem maht on “kogukonnahoone”, kus paikneb kompleksi peasissepääs, ligipääs spordihoonele ning avalikud funktsioonid nagu raamatukogu ja söökla. Kogukonnahoone ruumid on ristkasutuses kooli ja kogukonna vahel.
Kogukonnahoone külgedel on “koolihooned”: põhjapool algkooliosa ning lõunas põhikooliosad. Mahud on omavahel ühendatud vahegarderoobidega, mis võimaldab hommikul otse koduklassi tulla ja vahetunnis mugavalt õue lipsata.
Olemasolevale spordisaalile lisatakse riietus.- ja pesuruumid koos uute saalidega.
Huvikooli korrustel lammutatakse suurem osa idapoolse sektsiooni vaheseinu ning uuendatakse siseruume.

1.2. paindlikkus
Mahud käituvad justkui autonoomsed “ühikud” ning annavad kompleksile paindlikkuse. Hooneosadel on oma sissepääsud, tualetid, erinevad ruumid, luues võimaluse hooneosade funktsiooni muutmiseks. Nt algkooli muutumine lasteaiaks, põhikooliruumide kokkutõmbamine ja asendamine nt päevakeskusega. Avaliku ala arvelt on võimalik ka ruume lisada ja kooli vajadusel suurendada.
Suvel on võimalik vajadusel kooliosa täiesti sulgeda ning kasutada ainult kogukonnahoonet.

1.3. vahelduv vaheruum
Hoones puuduvad pikad monotoonsed koridorid. Liikumisteedele jäävad avarad vahetunnialad, lokkerid istumissoppidega ning valgusrohked garderoobid. Hooneid läbiv liikumine avaneb sisehoovidesse.
Koolihoone ja spordihoone vahel on ühendav galerii. Huvikooli hoone esimene korrus on tehtud avaramaks ja paremini seotud hoovialaga.

1.4. varjend
Uus hoone on paigutatud olemasoleva keldri peale. Keldri saab terves mahus säilitada. Keldrisse on kavandatud varjend ja suuremad tehnoruumid.
Keldrisse on lisatud üks sissepääs hoone seest ja teine hoonest väljas.

1.5. õpikeskkond
Algkooli osas on pea et kõik klassid visuaalselt ühendatud ühisalaga ja igas klassis on n-ö puhkepesa.
Väikeklassid paiknevad nõnda, et läheduses oleks võimalik rahulikumalt tundi oodata. Väikeklasse saab kasutada ka kõrvalklassi laiendusena või abiruumina.
Põhikooli klassid avanevad ühiku südamikku, tekitades tugeva koha- ja grupitunde.